Kriisis karastuvate pereettevõtete konkurentsieelisteks on inimnäolisus, väärtused ning piiratum sõltuvus lühiajalisest kasumlikkusest, kirjutab Eesti Pereettevõtjate Liidu president Kristel Meos arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Meedia on pööramas üha enam tähelepanu pereettevõtete rollile majanduses, kuid ometi vaadatakse sellist tüüpi ettevõtlust sageli pigem iseäraliku erandina. Nii see kaugeltki pole: näiteks USAs moodustab pereettevõtete osa majanduses pea 57% SKPst, Euroopas loovad pereettevõtted keskeltläbi 40–50% töökohtadest.

European Family Businesses andmetel hinnatakse, et Eestis on 90% ettevõtetest pereettevõtted. See näitab, et enamikus ettevõtluse väärtusahelates osalevad pereettevõtted, kes igaüks on erineva suurususega ja igal on erinev pere- ning ettevõtluse lugu. Sageli peetakse pereettevõtteid justkui majanduse haavatavamaks osaks, kuid kas või käesolevas kriisis on neil olulised eelised ja võimalused.

Nagu ülejäänud majandus, on ka pereettevõtted olnud koroonakriisis surve all ning paljud pereettevõtted tegutsevad just turismi- ja toitlustusäris, mis on saanud tugevaima hoobi. Samas huvitaval kombel näitab Kelloggi uuring, et pereettevõtete peamine mure praeguse kriisi tingimustes oli lühiajaline käibe langus, kuid märksa vähem muretseti pikema tulevikuperspektiivi pärast. Justkui teaks pereettevõtted, et nad niikuinii jäävad kestma. Millest selline enesekindlus?

Mitmed eelised

Siit koorubki üks peamine pereettevõtluse eelis – usalduslikus pereringis juhitud ettevõte ei vastuta investorite, osanike või aktsionäride kasumihimu eest ning saab endale lubada seetõttu pikemat vaadet ja strateegiat. Just sõltumatus lühiajalisest kasumlikkusest annab pereettevõtetele vabaduse kasumikeskse äritegevuse kõrvalt keskenduda tulevikule ning väärtustele.

Tänaseks kahtlevad vähesed selles, et alanud kümnendil kujunevad ettevõtluses võtmesõnadeks jätkusuutlikkus ja sotsiaalne vastutus. Seda stimuleerivad nii EL ja Eesti riik oma toetuste ja tasudega, aga ka pangad, kes oma laenutingimustes üha enam arvestavad jätkusuutliku, keskkonnasõbraliku ja sotsiaalse vastutuse parameetritega.

Ka siin on pereettevõtetel teatav eelis, sest nad on rohkem põimunud ümbritseva kogukonnaga ning saavad seeläbi inimesi muutustesse paremini kaasata ning olla uuema ajastu ärikultuuri eestvedajateks rohujuuretasandil.

Tarbijaeelistuse trend on pöördumas korporatiivsetelt anonüümsetelt brändidelt kohalike väiketootjate kasuks ning see loob võimalused, mida pereettevõtted saavad oma äri huvides edukalt kasutada. Pereettevõtted pole anonüümsed, vaid inimnäolised ning seega ühiskonna jaoks avatumad ja läbipaistvamad.

Oluline lisandväärtus

Muutuvas äri- ja meediakliimas on paljude vanema generatsiooni pereettevõtete juhtidele avalik suhtlus läbi ajakirjanduse ja sotsiaalmeedia ebamugav, kuid pidades silmas tarbijate kasvavat soosingut kohalike tootjate ja teenuspakkujate suhtes, ei pruugi senine vaoshoitus olla enam jätkusuutlik valik ning ettevõtte avaliku kuvandi seostamine isikutega on tee edasiminekuks.

Inimnäoline ettevõte seob klienti emotsionaalsemal tasandil kui pelgalt konkreetne toode või teenus ja keerulisematel aegadel loob solidaarsustunde. Näiteks paljud väiketootjad, poepidajad ja toitlustajad on osanud just inimnäolisusele ja solidaarsusele panustades püsida edukalt konkurentsis ka kriisiajal.

Ning oluline on teha vahet teenindamisel ja külalislahkusel – teenindamine on pigem monoloog, kuid külalislahkus on isiklikumal tasandil dialoogi arendamine kliendiga ehk teenusekasutajas tunde tekitamine. Just pereettevõtlusest leiame rohkelt näiteid heast teenindusest, mille allikaks on solidaarsus omanike, töötajate ja klientide vahel.

Solidaarsus algab iga ettevõtte seest ning pereettevõtete struktuur oma loomult soodustab üksteisemõistmist. Pereettevõtte omapära on näiteks ka see, et ettevõtte omanik on valmis vajadusel töötama ilma töötasuta, kuid tavaettevõtte juht ei luba naljalt oma palka kärpida. Pereettevõtlusest niisama lihtsalt ei väljuta.

Lisaks pakub pereettevõte ka oma mitte-pereliikmetest töötajatele isiklikumat ja usalduslikumat keskkonda, mis ebakindlal ajal on oluline lisandväärtus. Emotsioon loeb – nii klientide kui ka omaenda töötajate jaoks – ning seepärast tuli Eesti Pereettevõtjate Liit pandeemiakriisi alguses välja üleskutsega eelistada eeskätt kohalike tegijate tooteid ja teenuseid.

Hea näide otse elust

Pereettevõtete olemusliku vastupidavuse tugitalaks on pika aja jooksul kujundatud väärtused ja ajalooline mälu. Eestis on siinkohal hea näide Tammode pere, kellele kuuluvad Estanc ja Tammer. 2020. aastal sõlmisid nad perekonna harta, millega perekonna liikmed leppisid muu hulgas kokku ettevõtte väärtustes, eetilistes küsimustes ning edasises juhtimiskultuuris.

Tõsi – pikaajaline perspektiiv muudab pereettevõtted mõnevõrra riskikartlikumaks, kuid teisalt tähendab see seda, et neil ettevõtetel on sageli mad alam võlakoormus, mis kriisiajal on selge eelis. Samuti võimaldab pikk plaan võtta ette uusi ärisuundi ning arendada neid järk-järgult, isegi kui kasumlikkuse saavutamine võib võtta aega. Samas lähtuvad pereettevõtted oma ärisuundade ja riskide võtmisel eeskätt oma perekonna väärtustest ja terviklikust pärandist, mitte kitsalt kasumlikkusest.

Nõukogude aeg hävitas Eesti pereäride kultuuri, kuid möödunud aastakümnete jooksul on see taastunud ning pereettevõtete juhtimisse on sisenemas juba teine ning kolmaski generatsioon – esimesed dünastiad, mis inspireerivad loodetavasti järgimisi pereärisid. Kuid kuidas peaks pereettevõte orienteeruma ja püsima konkurentsis pidevalt muutuvas maailmas?

Kõige olulisem on see, et ettevõtte juhtimisele lähenetaks terviklikult, säilitataks äritegevuses paindlikkus oma toodete-teenuse arendamisel ning mis kõige olulisem – kaasataks nooremat generatsiooni, kes juba tunneb olemasolevat äri, kuid toob endaga värskeid ideid ja lähenemist, olgu siis taas kord näiteks ettevõtte inimnäolisus ja oskuslik ettevõtte kuvandi loomine (sotsiaal)meedias. Head eeskujud on baasiks uute ettevõtete tekkeks, mis võivad kas kohe olla või ajas kasvada pereettevõteteks. Hakakem pereettevõtjateks!

Foto: Andres Haabu