Meie liidu liige Kristel Meos osales EFB konverentsil 11th European Family Business Summit – “Unleashing the Power of Family Businesses for a Stronger Europe” ning sellele järgnenud EFB liikmesriikide direktorite aastasel kohtumisel.

Ürituse formaat oli paneeldiskussioonid ning kohal oli ligikaudu 300 pereettevõtluse esindajat ja eksperti üle Euroopa. Teen allpool lühikese ülevaate olulisematest teemadest ja tähelepanekutest. Koduleht siin: https://efb-summit25.eu.

Gaalaõhtusöögi kõne pidas Günther Oettinger, endine Euroopa Komisjoni asepresident, kes andis mõtlemapaneva, veidi kriitilise sissejuhatuse Euroopa mahajäämuse ja ühise plaani puudumise teemal. Aruteludes Euroopa konkurentsivõime üle kõlas korduvalt seisukoht, et Euroopat tuleb ühtsustada ja luua toimiv ühine regulatiivne raamistik. Panelistid rõhutasid vajadust olla uhke eurooplane, ent samas vähendada liigset reguleerimist, mida peeti üheks suuremaks arengupiduriks. Portugal toodi positiivse näitena – seal on lausa loodud dereguleerimise ministri ametikoht.

Üheks keskseks teemaks kogu konverentsil oli pärimismaks ja selle mõju pereettevõtetele. Tõdeti, et pärimismaksud moodustavad väga väikese osa, ligikaudu 0,1%, riikide maksutulust isegi seal, kus need kehtivad. Samuti ei võeta maksusüsteemides sageli arvesse heategevuse komponenti. Märgiti, et jõukamad inimesed on mobiilsemad ja valmis maksuresidentsust vahetama, mistõttu maksukoormuse tõstmine ei pruugi olla tõhus. Rõhutati, et poliitikud võiksid soodustada varade üleandmist eluajal, mitte alles pärimise hetkel.

Üheks inspireerivamaks aruteluks oli järgmise põlvkonna esindajate osalemine, kes rääkisid teadmiste, vastutuse ja vara üleandmise protsessi keerukusest ja pikaajalisusest. Nooremad põlvkonnad on pereettevõtetes sageli innovaatorite rollis, tuues sisse uusi tehnoloogilisi ja jätkusuutlikke lahendusi. Nende sõnum oli ka sisuline: on oluline teadvustada, miks pereettevõtlus üldse eksisteerib ja milline on selle sügavam tähendus ühiskonnas.

Huvipakkuva ettekande tegi dr Daniel Waldenström, raamatu „Richer and More Equal – A New History of Wealth in the West“ autor. Ta esitas põhjaliku ümberhindamise Lääne ühiskondade varade jaotuse kohta viimase sajandi jooksul ning väitis, et tegelikult muutuvad Lääne ühiskonnad võrdsemaks, mitte ebavõrdsemaks, vastupidiselt levinud arusaamale. Samuti käsitles ta pärandatud varade rolli tänapäeva ühiskonnas ning arutles, kuidas kapitali maksustada majanduskasvu soodustavates maksusüsteemides. Ta võiks olla huvitav esineja ka meie enda aastaseminaril.

IMD Global Family Business Award 2024 pälvis muljetavaldav Portugali äriperekond de Mello. Eestis oli lisaks minule konverentsil veel Kristine Ross ja Christian Kaae.

15. oktoobril toimus EFB liikmesriikide direktorite aastakoosolek ehk retreat, mis vaatamata oma lõbusale nimele oli päev täis sisulisi arutelusid ja arupärimisi. Kohtumine toimus nõupidamisteruumis, mille akendest avanes vaade Lissaboni 25. aprilli sillale. Suurem osa arutelust keskendus taas pärimismaksu teemale. Ühendkuningriigi ja Soome liidud esitlesid ülevaateid oma kampaaniatest ja strateegiatest, kuidas nad püüavad maksupoliitilisi muudatusi poliitikuteni viia. Soomes on pärimismaks endiselt kehtiv, kuigi süsteem on keeruline ja ebaühtlane: teatud juhtudel on võimalik erandeid, kuid jõukamatele neid ei rakendata.

Aruteludes oli huvitav kuulda eri riikide kogemusi pereettevõtluse kontekstis. Belgias on hoogustunud aktivistide liikumine jõukate maksustamise teemal, samas kui tehisintellekti kasutus ja sotsiaalmeedia polariseerivad debatti. Maltal on olemas eraldi Family Business Act, mis defineerib pereettevõtte mõiste ja annab sellele eriõigusi, keskendudes pigem vara üleandmisele elu jooksul. Saksamaal on probleemiks nii pärimismaks kui ka ühiskondlik surve, mille tõttu pereettevõtted hoiavad avalikkuses tagasihoidlikku profiili. Seevastu Itaalia paistab praegu välja stabiilsuse ja soodsa ettevõtluskeskkonnaga: valitsus on püsinud paigas, rahutusi pole, pärimismaksu ei kohaldata juhul, kui pärija hoiab vara vähemalt viis aastat ning pereettevõtlusel on ühiskonnas hea maine. Itaalia liit on keskendunud pereettevõtete juhtimiskultuuri arendamisele ning sellel teemal on ilmunud isegi raamatuid. Portugali liit märkis, et nad on pereettevõtluse olulisust teadvustanud juba 20 aastat, kuid viimastel aastatel on teema ühiskonnas saanud erakordselt tugeva ja positiivse kõlapinna. Hollandis lisatakse riiklikus statistikas ettevõtte juurde märge “pereettevõte”, mille annab liit, ning Rootsi liit, mis saab 30-aastaseks, plaanib oma strateegia uuendamist.

Eestit eristab see, et meil ei ole otsest pärimismaksu, kuid vara müümisel pärast pärimist tuleb tasuda tulumaks kogu summalt. Samuti on Eesti eripäraks, et meie liit tegutseb vabatahtlikkuse alusel ja õhina põhiselt, ilma palgaliste töötajateta, samas kui paljudes riikides on liidu juhtkonnas ka äriperekondade esindajad täiskohaga töötamas.

Muude teemadena arutati, et Euroopa pereettevõtluse katusorganisatsioonil tuleks sõnastada selge narratiiv – miks pereettevõtted on olulised ühiskonna ja majanduse toimimiseks. Väikeettevõtete roll on poliitilises mõtlemises hästi tuntud, kuid pereettevõtlus vajab eraldi nähtavust, sest see hõlmab nii suuri kui ka väikseid ettevõtteid. Samuti räägiti vajadusest luua EFB-le akadeemiline tugistruktuur, mis toetaks pereettevõtluse uurimist ja aitaks seda teemat paremini poliitikakujundajateni viia. Arutelu käigus lepiti kokku ka see, et kõigis riikides tuleks kasutusele võtta ühtne definitsioon pereettevõtte kohta – see ettepanek leidis üksmeelse toetuse.

EFB uus president Jan Kornelis van Oord kutsus liikmesriikide juhatusi korraldama oma koosolekuid aeg-ajalt Brüsselis, et hoida kontakti Euroopa institutsioonidega. EFB lubas selliste kohtumiste vastuvõtmisel ka praktilist tuge. Järgmine EFB aastakoosolek toimub Brüsselis, ning rõõm on teatada, et järgmine EFB liikmesriikide direktorite kohtumine ehk retreat toimub 7.–8. septembril 2026 Tallinnas. See on Eestile suurepärane võimalus võõrustada rahvusvahelist pereettevõtjate kogukonda ja näidata meie korraldusvõimekust.

Oli väga tore võimalus osaleda ja Eestit esindada. Arutelud kinnitasid, et pereettevõtted on üks Euroopa majanduse ja ühiskonna stabiilsuse ning jätkusuutlikkuse alustalasid.