Paulig näitab teed suguvõsaettevõtluse amailma, kus on oluline järjepidevus ja tagad valikud. Prerekonnaäri kõige tähtsam küsimus on, kuidas anda see lastele edasi nii, et tegevus neid huvitaks ja nad äri ei lõpetaks ega müüks, vaid annaksid omakorda edasi järgmistele põlvedele.

Kuidas teha pereärist suguvõsaäri, kus kõik oleksid vähemalt omanikena? Sellest rääkis Eesti pereettevõtjate liidu liikmetele Laulasmaal Arvo Pärdi keskuses Pauligi suguvõsa esindaja Eduard Samuel Paulig.

143-aastase äri lugu on täis pöördeid ja käänakuid, kuid on läinud ikka edasi. Kõik sai alguse ammu. 1871. aastal rändas Gustav Paulig Saksamaalt Lübeckist Soome ja asus korrespondentsi eest vastutava ametnikuna tööle uues Soome ettevõttes Nokia. Juba 1876. aastal pani ettevõtlik mees Helsingis püsti oma koloniaalkaupade impordi- ja hulgimüügiäri, mida peetakse Pauligi äriimpeeriumi algusesks. Peale roheliste kohviubade imporditi ja müüdi ka vürtse, suhkrut, riisi, rosinaid, kuivatatud puuvilju, portveini ja konjakit. Ettevõte laienes jaemüügi valdkonda. Millalgi tekkis küsimus, miks müüakse töötlemata toodangut. Proovitigi kohviube müügiks röstida ja need läksid hästi kaubaks. Veel 19. ja 20. sajandi vahetusel ja hiljemgi müüs ettevõte kohvi kaalukaubana kliendi kaasavõetud kottidesse ja toosidesse või siis pakitult kümnekilostestes kottides.

Loe lähemalt: https://m.arileht.delfi.ee/article.php?id=86169249